Jälle on hommik sombune ning mingit liga kallab taevast alla. Tähendab, hommikul saab sutsuke pikemalt lebotada. Kuna päevavalgus on aga kallis, siis seda luksust pikaks ajaks ei jätku. Hiroshima loss ja aatompommi muuseum on juba eelmisest reisist vaadatud ja sinna ei hakka me enam ronima.
Sellise ilmaga suurt midagi linna peal muud teha polegi kui mööda poode ringi kolada ja toitu suust sisse ajada. Seega otsisime üles okonomiyaki kvartali, et ära proovida üht Jaapani omapärast toidupalakest - okonomiyaki't. Mõningase otsimise peale leidsime ühe koha mis oli hommikustest tundidest hoolimata juba lahti. Reeglina avanevad huvitavamad kohad siin alles üheteistkümnest või keskpäevast. Sedasi meid ühest kohast välja aetigi ning läksime seega suurest trotsist kusagilt kangialust kaudu esimese ettejuhtuva hoone kolmandale korrusele. Siin oli korruse peale kolm söögikohta, millest kahte alles avati. Kuna esimese pliit oli veel korralikult kasimata, valisime teise. Nimelt kõigis neis kohtades valmistatakse toitu otse pikal kuumal letil ja kui see veel eelmisest õhtust rokane on, siis väga ligi astuma ei kutsu. Teine koht oli aga OK. Leti äärde mahub istuma viis inimest ning toit valmistatakse personaalselt su silmade all. Tellisimegi siis neli okonomiyaki't kalmaari, kreveti ja lihtsalt tomatiga.
Protsess ise on järgmine: kuumale pliidile tilguta pannkoogi jagu tainast, otsa lao suur kuhi kapsast ja mingeid idusid.
Pane peale paar viilu liha ning keera kogu kuhi sellili tasandum. Kõrval hunnikus aja soojaks nuudlid ning lisandid (praetud kalmaar, kalmaar ja krevetid, tomatid).
Kapsapudi koos pannkoogiga lüüakse omakorda nuudlite ja lisandite peale. Kõige ots veel üks poolpraetud muna ning spetsiaalne sojakaste.
Tulemus on suhteliselt hõrgutav ning omapärane. Ka portsu suuruse kalla ei anna viriseda. Nämma. Üldkokkuvõttes pidi olema kahte stiili okonomiyaki't: Hiroshima ning Osaka stiili. Hiroshima stiil on nüüd proovitud ja Osaka's läheb kaubaks siis järgmine.
Pargis olles sattusime peale ka kellegi pulmapiltide tegemisele.
Pikemalt jäime lebotama ühes pagoodas kuniks uni peale tuli, väike uinak ja taas jalule. Tagasiteel pargi väravasse hakkas silma üks väga näljane ja visa kilpkonn, kes gravitatsiooni ignoreerides püüdis end kivitrepile vinnata. Ostsime ühe paki kalatoitu, et visale punnitajale natuke meelerõõmu valmistada.
Raibe püüdis aga koos sõrmega jalga lasta
Toidumoona peale ilmusid kohale ka arulagedad tuvid, kes hakkasid üksteisel ja kaladel ning kilpkonadel seljas talluma.
Tagasi oma hotelli rajoonis sai korra veel epitsentri hoone varemeid kiigatud ja siis tänavate vahele koka poolt juhatatud otaku pirkonda uurima mindud. Hiroshima's väga manga- ja hobipoode pole, ainult mõned väikesed ning piiratud valikuga poekesed. Tuleb ikka uuesti Tokyo's Harajuku'sse minna.
Väikesed riisipallid õhtusöögiks on ikka väga head,
Esmaspäev 11.07.2016 (Hiroshima)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar