Hommikul vihma küll ei saja, kuid taevas on kahtlaselt sombune. Hääletamisel otsustab enamus, et randa ei hakka igaks juhuks minema. Selle asemel soovitakse külastada tuntud noortetänavat Takeshita Dori't Harajuku's. Kohalejõudmise ajaks piilub päike juba kenasti pilve vahelt välja ning õhk on parajalt palav. Nüüd siis teame, et kui homne hommik ka sellise ilmaga algab, siis on kindlalt randa minek soolas.
Selliste aparaatidega sõidavad siin vinged vennad ringi
Laupäevale kohaselt on Takeshita Dori umbes. Ühtlane mass liigub vaikselt mõlemis suunas. Aeg-ajalt vupsab keegi rongkäigust tänavaäärsesse poodi või sealt tagasi rahvasumma.
Moekaupa müüakse siin ülinunnust kuni rämeda metalli ning sadomasoni välja. Kus ruumi jääb üle, seal on magusate vahukoore kreppide putkad. Poode on palju ning meelepärase peaks igaüks endale leidma.
Huvitav vaatepilt on see, et traditsiooniliste jaapanlaste vahele on puntidesse kogunenud öösel raskesti silmaga eristatavad tegelased. Seal nad siis seisavd hammaste välkudes ning kutsuvad nurga taha ostma kas saapaid või hip-hop särke ja kleepsuga nokatseid? Teguviis neil aga eriti nahhaalne - otsivad ohvrit kes natuke julgemalt riides käib ning haaravad tollel käest ja enam lahti ei lase. Muudkui keelitavad ja püüavad kõrvaltänavasse vedada. Mind huvitaval kombel ei tülitata. Ei tea miks, ka olen liialt palju päikest saanud ja aetakse juba omadega sassi. Kes see siis mingit jama vennale müüb. Huvitav on ka see, et teistes linnaosades pimedas raskesti silmaga eristatavaid isikuid kohtab ringi hiilimas väga-väga harva. Ei tea miks nad siis siin kogunevad.
Kuigi käes on laupäev, kohtab nädalalõpule kohaselt riietatud noori Takeshita Dori'l seekord kurvastavalt vähe. Mõni nahkades, värvitud pea või üllatava kleidiga neiu leiad, aga ainult üksikud ja pooled neist on poodide töötajad.
Ringi kooserdades sattusin peale ka ühele tundmatule kuulsusele kelle peale kohalikud näisid eriti pöördesse minevat ning austajate rühm jälitas jorni läbi terve tänava ulatuse.
Kaks ringi tänavale peale tehtud, otsustasin ise ka tolle hullu kreppi ära proovida ja ostsi, mis tundus kõige talutavam olevat.
Tegu on pehmesse pannkooki keeratud tuubitäie vahukoorega ning mõningaste lisanditega. Lisandite näol sain ma maasikaid, juustukooki, jäätist, Oreos'eid, natuke brownie't ja jumal teab mida veel. Start oli maiustusel päris hea kuniks lisandid otsa lõppesid. Edasi tuli vaid vahukoor ning poolniiske pannkook.
Tänavad läbitud on paras aeg mõelda ühele õhtusöögile. Enne jõudnuks külastada veel Hama Rikyu parki, aga kohale jõudes selgus, et see suleti just kohale jõudmise ajal, kell viis. Siin ongi siin häda, et paljud avalikud kohad on kuidagimoodi kellegi hoolitsemise all, mis tähendab, et see hoolitseja tahab ka koju minna ja selle tõttu suletakse ka kõik avalikud kohad ülidamalt vara.
Samas piirkonnas ringi liigeldes avastasime mingi kärarikka avaliku ürituse, kus üheks atraktsiooniks oli tore musta maski ja suure võmbaga vend. Kõik soovijad võisid võmbavennaga lähemalt tutvust teha, mille peale neile võmbaga õle kanni äsati. Tundus tore üritus. Viis meetrit eemal püüdsid lapsed suuri jäätise palle üksteise otsa laduda, et siis mingi paberilipik võita.
Astume siis sisse esimesse ettejuhtuvasse pilvelõhkujasse lootuses mõni äge söögikoht leida. Ja leidsimegi, terve neljakümne kuues ja neljakümne seitsmes korrus tolles majas olid täidetud restoranidega. Aga ägedad olid ka hinnad, kohati lausa 14 kilo mingi nohuklombi eest taldrikul. Tänud aga ei. Sõitsime kohe alla mõnda supikööki otsima.
Saigi esimeselt korruselt maalähedasema hinnaga rooga.
Ja lõpetuseks, kui keegi küsib, kus ma täna käisin, siis täiesti ausalt saab öelda: "Täna käisin ma ...
Head ööd ja loodame head ilma,
Laupäev 23.07.2016 (Tokyo, Harajuku)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar